Tatjanapäev

Tatjanapäev (vene keeles Татьянин день) on vene üliõpilaste tähtpäev 25. jaanuaril, mida Tartu Ülikooli Narva kolledžis tähistatakse alates 1990. aastate keskpaigast. Traditsioon ulatub 18. sajandisse ja on seotud sellega, et Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna kirjutas 1755. aastal, kirikukalendri järgi tatjanapäeval, alla Moskva ülikooli, Venemaa esimese ülikooli asutamisaktile.

Pärimus

Päev on Rooma märtri Tatjana mälestuspäev, kes suri 225. aasta paiku keiser Severus Alexanderi ajal. Ta oli silmapaistvast perekonnast pärit kristlane ja kiriku diakoniss, kes hukati kristlaste tagakiusamises. Legendi järgi palvetas ta oma hukkajate eest, kellest mõned hakkasid nägemuse mõjul kristlasteks ja tapeti. Pärast piinamist raiuti temal ja ta isal pead maha.

Ajaloost

Pidutsemise traditsioon ulatub Moskva ülikooli asutamise aega 1755. aastasse. Tsaari-Venemaal tähistati seda päeva ülikoolides ja teistes õppeasutustes hommikuse jumalateenistuse, rektori kõnega pidulikul aktusel ja järgneva rongkäiguga, koos tulevärgi ja suure pummeldamisega. Tsaaririigi politseil oli sel päeval keelatud purjutavaid üliõpilasi kimbutada. Traditsioon keelustati pärast oktoobrirevolutsiooni 1917. Pärast seda, kui 1995. aastal taasavati Moskva ülikooli juures Püha Tatjana kirik, elustati see uuesti.[1]

Tähistamine Narvas

Tatjanapäeval toimub tõrvikurongkäik ja esmakursuslaste pühitsemine tõelisteks üliõpilasteks. Traditsioonid sarnanevad Tartu volbriöö ja rebaste ristimise kommetega. Narva linnuses saavad Tartu Ülikooli Narva kolledži esmakursuslased endale pähe kolledži sinikollased teklid ja annavad üliõpilasvande.[2]

Viited

  1. Tatjanapäev. - BERTA Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaas
  2. Vene tudengid tähistavad Narvas tatjanapäeva. - Eesti Päevaleht, 25.01.2002