Mandorla

Kristus mandorlas. Keskaegse raamatuillustratsiooni repro[1]

Mandorla (itaalia keelest mandorla 'mandel') on piklik, mandlikujuline aupaiste, mis kristlikus kunstis ümbritseb Kristust või Maarjat üleni[2]. Väga harv on muude isikute kujutamine mandorlas.

Lääne-Euroopa kunstis

Mandorla on Lääne-Euroopas tavaline ottode ja romaani kunstis, veel ka varagootikas. Sageli esineb see Majestas Domini kompositsioonis apsiidifreskodel ja portaalide tümpanonidel, ka altariseintel ja reljeefsetel elevandiluust või väärismetallist köitekaantel. Varaseim mandorlamotiiv leidub Rooma Santa Maria Maggiore basiilika 5. sajandist pärit mosaiikidel, kus see ümbritseb mõnesid Vana Testamendi tegelasi.[3]

Neitsi Maarja esineb romaani kunstis mandorlas näiteks koos Jeesuslapsega seisvana või troonil istuvana (sedes sapientiae), samuti on mandlikujuline aupaiste sage Maarja taevamineku süžees. Ka Maarja kroonimine võib olla paigutatud mandorlasse või ringikujulisse raami nii, et Maarja ja Kristus on kõrvuti.

Pärast gootikat esineb mandorlamotiiv Euroopa kunstis harva, erandiks on hilisgootikas tekkinud kompositsioon Maarjaga piklikus lille- või kiirtepärjas, mis kestab kuni barokiperioodini.

Bütsantsi kunstis

Mandorla esineb ka ikoonidel bütsantsi kunstis ja sellest mõjutatud hilisemas ikoonimaalis.

Mandorla ümbritseb Kristust Ülestõusmise, Issanda Muutmise (kirgastamise) ja Jumalaema Uinumise ikoonidel. Kaks esimest kompositsiooni saavad standardiks juba 6. sajandil, kolmas, kus Kristus samuti esineb ülestõusnuna oma taevalikus hiilguses, muutub tavaliseks mõnevõrra hiljem[3].

17. sajandil kujunenud ikoonitüüp, millel Jumalaema on kujutatud mandorlas, on Kõikide kurbade rõõm.

Mujal

Mandlikujuline aupaiste esineb ka budistlikel pühapiltidel ja -kujudel, ent selles kontekstis terminit mandorla ei kasutata.

Tarokikaartide Suure Arkaani kaart Maailm (Le Monde) kujutab ühe variandina naist mandlikujulises raamistuses, ümbritsetuna evangelistide sümbolitest.

Pildid

Kristus

Maarja

  • Taülli Maarja kiriku apsiidifresko, ca 1123

    Taülli Maarja kiriku apsiidifresko, ca 1123

  • Maastricht, Gervasiuse kiriku läänealtar 12. sajand

    Maastricht, Gervasiuse kiriku läänealtar 12. sajand

  • Alabastrist retaabel. Bretagne, 15. sajand

    Alabastrist retaabel. Bretagne, 15. sajand

  • Maarja taevaminek. Bernardino Pinturiccio, 1470-1480

    Maarja taevaminek. Bernardino Pinturiccio, 1470-1480

  • Maarja kroonimine. Pietro Perugino, ca 1504

    Maarja kroonimine. Pietro Perugino, ca 1504

  • Madonna kiirtepärjas. Altenbergi toomkirik, ca 1530

    Madonna kiirtepärjas. Altenbergi toomkirik, ca 1530

  • Guadalupe Neitsi. Mehhiko, ca 1531

    Guadalupe Neitsi. Mehhiko, ca 1531

  • Maarja kuju Pottensteini palverännukirikus, 17. sajand

    Maarja kuju Pottensteini palverännukirikus, 17. sajand

  • Kaasaegne protsessioonilipp Biberbachi kirikus

    Kaasaegne protsessioonilipp Biberbachi kirikus

Muud

  • Keiser Otto III. Liuthari evangeliaar, ca 1000

    Keiser Otto III. Liuthari evangeliaar, ca 1000

  • Mees mandorlas puuvõras. Raamatuillustratsioon, pärast 1277

    Mees mandorlas puuvõras. Raamatuillustratsioon, pärast 1277

  • Le Monde. Tarot de Marseille, perioodist 1701–1715

    Le Monde. Tarot de Marseille, perioodist 1701–1715

Viited

  1. ↑ A history of all nations from the earliest times; being a universal historical library (1905)
  2. ↑ Kunstileksikon. Tallinn, 2001
  3. ↑ 3,0 3,1 https://www.britannica.com/topic/mandorla
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mandorla