Jumalaema uinumine

Jumalaema Uinumine. El Greco ikoon Ermoupolise peakirikule 16. sajandist
Jumalaema Uinumine. Theophanes Kreeklase ikoon, 1392. Kristusest kahel pool on kujutatud Dionysios Areopagites ja Ignatius Jumalakandja, kes traditsiooni järgi on kandnud edasi sõnumit Jumalaema uinumise kohta.

Jumalaema uinumine ehk Jumalaema Uinumise püha (kreeka keeles Κοίμηση της Θεοτόκου, Koimisis tis Theotokou, vene keeles Успение Богородицы) on üks suurtest pühadest õigeusu kirikus, kreekakatoliku kirikus ja vanades idakirikutes. Sellel päeval tähistatakse Jumalasünnitaja surmapäeva, mil Kristus võttis vastu tema hinge. Läänekirikus vastab sellele Maarja Taevaminek.

Jumalaema uinumise püha - eesti rahvakalendris rukkimaarjapäev - tähistatakse 15. augustil (28. augustil Juliuse kalendri järgi). Armeenia Apostlik Kirik tähistab seda mitte kindlal kuupäeval, vaid 15. augustile lähimal pühapäeval. Läänekiriku Maarja Taevamineku püha tähistatakse samuti 15. augustil.

Sõna "uinumine" vihjab pärimusele, mille kohaselt Jumalasünnitaja ei kannatanud surres, vaid lahkus elust sügava vaimse rahu seisundis. See pärimus ei tugine ühelegi kirjalikule allikale, kuid kuulub õigeusu kiriku püha pärimuse hulka.

Pärimus

Arvatakse, et pärast nelipühi elas Maarja apostel Johannese majas Jeruusalemmas ja kolm päeva enne tema surma ilmus talle peaingel Kaabriel, kes kuulutas talle ette tema surmapäeva. Apostlid saabusid maailma eri paigust tema surivoodile, ainsaks erandiks Toomas, kes jutlustas Indias. Legendi järgi saabus apostel Toomas Maarja hauale kolm päeva pärast Maarja surma ja nägi Maarjat tõusmas taeva poole; küsimuse peale, kuhu ta läheb, heitis Maarja talle oma vöö ja kadus silmist. Maarja arvati olevat maetud Ketsemane aeda; tema keha kadus hauast kolmandal päeval ning ühines hingega. Õigeusu teoloogia õpetuse kohaselt on Maarja läbi teinud ihulise ülestõusmise, mida kõik hinged kogevad Kristuse teise tulemise ajal, ning on taevas au sees, mis saab osaks õiglastele pärast viimset kohtupäeva.

Ikonograafia

Jumalaema Uinumise ikoonidel on ikooni keskmes lautsil lebav Jumalaema, keda ümbritsevad kaksteist apostlit. Lautsi juures keskel seisab Jeesus Kristus mandorlas ja hoiab kätel Jumalaema hinge väikese mähkmetes lapse kujul.

  • Elevandiluutahvel 10. sajandi lõpust või 11. sajandi algusest (Musée de Cluny).

    Elevandiluutahvel 10. sajandi lõpust või 11. sajandi algusest (Musée de Cluny).

  • 12. sajandi Novgorodi ikoon.

    12. sajandi Novgorodi ikoon.

  • 40-ruutmeetrine fresko 1265. aastast Sopoćani kloostris Serbias.

    40-ruutmeetrine fresko 1265. aastast Sopoćani kloostris Serbias.

  • Chora kiriku Jumalaema Uinumise mosaiik Konstantinoopolis.

    Chora kiriku Jumalaema Uinumise mosaiik Konstantinoopolis.

Jumalaema Uinumise kirikud Eestis

Jumalaema uinumisele on pühitsetud EAÕK Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik, Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kirik, Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirik (taastamisel) ja Paide Jumalaema Uinumise kirik (hävinud); MPEÕK Kuremäe kloostri Jumalaema Uinumise peakirik. Setumaa traditsiooniline usuelu keskus oli Petseri klooster, kus asub imettegev Petseri Jumalaema uinumise ikoon[1][2].

Vaata ka

Viited

  1. A. Lintrop. Maarjapäev Petseris. - Loitsija. Aado Lintropi võrgumaja (blogi)
  2. Petserimaal Maarjapäeva aegu. - Wõrumaa Teataja, 31. august 2017

Välislingid

15. augustil on rukkimaarjapäev ehk Maarja taevassevõtmise püha. - EELK e-kirik, 15. august 2022